Separett'i aastaringseks kasutamiseks mõeldud komposter on valmistatud keskkonnasõbralikust ümbertöödeldavast polüetüleenist. Separett'i komposter on hästi viimistletud mahuti, mis ei vaja hooldust ja on sertifitseeritud põhjamaade "SWAN" (LUIK) sümboliga, mis garanteerib, et antud toode on keskkonnasõbralik valik. Tootel on viie aastane garantii tootmis vigade puhul. o:p
Mahuti topelt seinte vahel on isolatsiooniks 70 mm läbimõõduga paisutatud polüstüreen. Komplektis on veel sisemine kaas lisa isolatsiooniks alg- ja külmaperioodidel.o:p
Suur lükand esikülg teeb lihtsamaks kompostri tühjendamise. Kompostri topeltpõhi ja õhutamisava kaanel võimaldavad hea õhuvoolu. Kaant saab sulgeda kummirihmaga ja pidurdusvahend aitab ära hoida kaane kinni minekut pauguga, kui kaas on avatud. o:p
Cipax'i komposter peaks olema asetatud lamedale pinnasele kerge kaldega äravooluaugu poole, mis on mõeldud liigse vedeliku tekkele ja paikneb mahuti taga.o:p
Keskmine kopmosti valmimis aeg on ligikaudu 10 kuni 12 nädalat.
KOMPOSTEERIMISEST LÜHIDALT:
Õige kompost on sõmer tumepruun materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikuga. Komposti valmistatakse taimsetest aia- ja köögijäätmetest, niidetud rohust, umbrohust, närtsinud lilledest - kõigest, mis pärast mõnd kompostihunnikus veedetud kuud muutub väärtuslikuks kõduks ehk viljakaks pinnaseks. Komposti toiteväärtuse parandamiseks ja valmimisprotsessi kiirendamiseks võib sinna lisada ka mulda, lupja ja väetisi.
Jäätmeid ei tohi peenrasse kaevata
Miks? Sest näiteks juurviljajäägid ja kuiv rohi on süsinikurikkad aga samas lämmastiku vaesed. Kompostis segunevad süsinikurikkad jäätmed lämmastikurikaste jäätmetega, mis kõik koos muutub ühtlaseks lämmastikurikkaks massiks. Kui aga lämmastikuvaesed materjalid kaevata lihtsalt maasse, hakkavad nad mulda vasestama, kasutades lagundamisprotsessis mullas sisalduvat lämmastikku. Sellisesse mulda istutatud taimed kannatavad ajutise lämmastikuvaeguse all ja kasvavad kiduralt. Hea komposti valmistamiseks on olulisteks koostisosadeks õhk, niiskus ja lämmastik.
Komposti valmistamiseks tuleb varuda kannatust, sest jääkainete mädanemine toitainerikkaks mullaks võtab aega. Vaja on plastist kasti, aia- ja majapidamisjääke, vett, aktiveerimisainet ja sõnnikuharki. Kui need asjad olemas tuleks pidevalt lisada jääke ja sobivat materjali, liigse kuivuse puhul ka vett. Kord nädalas võiks hunnikut ringi keerata või liigutada ja aktiveerimisaineid lisada. Head looduslikud aktiveerimisained on näiteks varemerohu lehed, niidetud rohi ja loomasõnink (aga mitte kassida ja koerte väljaheited).
Mis sobib kompostimiseks?
Niidetud muru, umbrohi, köögiviljajäätmed, puude ja põõsaste lehed, närtsinud lilled koos vana lilleveega, laineline papp, rebitud ajalehepaber, tee ja kohvipaks koos filtriga, peenestatud munakoored, piimajäätmed, väikeloomade allapanu, õled, juuksed, suled, puutuhk.
Mis ei sobi kompostimiseks?
Rasv ja õli, sool, tuhk, tahm, süsi, brikett, kemikaalid ja arstimid, mähkmed ja plasti sisaldavad pakendid, keedetud köögiviljad (meelitavad ligi kajhureid), saepuru, haiged taimed, seemnetega ja juurtega umbrohud, sibulad ja pähklid.
